Rådstua Teáhterviessu galgá ovdánahttit profeššunealla lávdedáidaga ja vuhtiiváldit mánáid, nuoraid ja amatevrraid geat háliidit hommát lávdedáidagiin.

Viessu gálgá leat arena gávpotálbmogii vásihit kreatiivalaš ja ođasmahttojuvvon lávdedáidaga.

Lea oalle girjás ja innovatiiva doaibma Rådstua Teáhterviesus, mii dahká ahte lávdedáidda ovdána. Rådstua Teáhterviessu lea hábmen erenoamáš ja kreatiiva birrasa gaskal eallilan lávdedáiddáriid, talent nuoraid ja kreatiiva mánáid ja nuoraid. Dát biras movtiidahttá smiehttat eará láhkai, rabasvuođa ja hábme gehččiidberošteami ja oktavuođa servvodagain.

Rådstua Teáhterviesus lea guhkes historjjálašduogáš Romssas. Álggus lei ráđđeviessu, dasto politiijastašuvdna ja giddagas, ja de dasto šattai teáhterviessu. Viessu lea 70-logu rájes leamašan dehálaš arena friddja lávdedáidagii Romssas (loga viesu historjjá 1864 rájes).

Rådstua Teáhterviessu lea čoahkkánanbáiki doaimmaheaddjiide ja buvttadeaddjiide main lea allaoahppu lávdedáidagis ja geavaheaddjit leat sihke profeššunealla dáiddárat, amatevrrat ja mánát- ja nuorat geat barget iešguđetge kategoriijain. Viessu lea teáhterossodat ja speallansadji profeššunealla lávdedáidagii ja čájálmassadji earet eará Den Kulturelle Skolesekken ovddas sihke suohkanlaš ja fylkkasuohkanlaš dásis.

Rådstua Teáhterviessu lea empirehuksehus 1864 rájes ja lea kulturmuitolága mielde ráfáiduhtton, ja lea buorre ovdamearka movt sáhttá ávkkástallat huksehusa mii lea ráfáiduhtton. Romssa gielda eaiggáda ja doaimmaha vistti.

Jagi áigges lea Rådstua Teáhterviessu šaddan doallogoddi ja bargosadji badjelas čuohte lávdedáiddáriidda, gurssaoasseváldiide ja lágideaddjiide ja dasa lassin leat badjelas 100 máná ja nuorat Kulturskuvllas geat hárjehaddet min lanjain. Frilansbiras maiddái hárjehaddat min lanjain dáppe Romssas.

Teáhterviessu lea dáid maŋimuš 20 jagiin ráhkadan erenoamáš ja kreatiivalaš birrasa gaskal profeššunealla lávdedáiddáriin ja nuorra taleanttain.

Rådstuas lea sierra ovddasvástádus friddja lávdedáidagii Romssa gielddas, ja sis lea ovttasbargu RadArtain – regionálalaš fierpmádatorganisašuvdna lávdedáiddáriide.


“Mun ráhkistan dan fiskes, čáppa viesu, mii čuožžu gasku gávpoga. Addá munnje fámu dušše go vázzán miettá, ja go dieđan ahte dieppe čohkkájit fiinna olbmot gean dovddan geat barget ahte lávdedáidda galgá lieđđut dáppe davvin”
— — Ida Løken Valkeapää, Lávdedáiddár (Ávkkástallan Rådstua Teáhterviesu 2005 rájes)

Viesu lanjat:

  • Kántuvrrat bargiide

  • Provisoriet – Blackbox/buvttadanlatnja gehččiidsamfi ja teknalaš reaiddut

  • Speadjalsále – hárjehallanlatnja/máŋggageavatlatnja

  • Čoahkkinlatnja

  • Giisá, deaivvadanbáiki/láiggus gealláris

  • 2. gearddis de leat kántuvrrat láiggus lávdedáiddár birrasiid Romssas.


Booking

Rådstua Teáhterviessu láigu lanjaid olggos Romssa guovddážis, ja lea várdu Stuorratorgii ja Ishavskatedralii. Mii láigut lávdedáiddáriide, amatevrraida ja profeššuneallaide – muhto mii sávvat bures boahtin gurssaide, konsearttaide, filbmačájálmasaide ja eará doaluide.


Ruhtadoarjjaortnet

Rådstua Teáhterviessu fállá proseanttalaš vuolideami háttis jus áiggut láigut min lanjaid, namuhat;

RadArt miellahttut 75%, oahppoinstitušuvnnat 30% ja amatevrrat 50%. Dát lea oassi Romssa gieldda áŋgiruššamis lávdedáidagii Romssas. Buohkat geat geavahit Ruhtadoarjaortnega fertejit namuhit ahte prošeakta/doaibma dorjojuvvo Rådstua Teáhterviesus, Romssa gielddas. Logo gávnnat min neahttasiiddus.


Kulturarena, Romssa Gielda

Rådstua Teáhterviessu gártá ovttas Kulturviesuin ja Gáisi Giellaguovddážin, Romssa gieldda ovttadaga Kulturarena.

Ovttodat fállá kulturfálaldagaid ja fasilitehtaid sihke smávit ja stuorát kulturbuvttademiide ja doaluide.

Loga eanet min bargoskihpáriid birra.

https://www.gaisi.org/
Gáisi Giellaguovddáža lea báikkálaš- ja regionálalaš gelbbolašvuođaguovddáš olles Romssa gildii ja regiovdnii. Giellaguovddáš galgá leat aktiiválaš árvvus atnit, revitaliseret, ovdánahttit, duođaštit ja gaskkustit sámegiela ja kultuvrra, ja erenoamážit mearrasámi guovlluid.

https://kulturhuset.tr.no/
Viessu lea organiserejuvvon vai galgá sáhttit doallat sihke stuorra ja smávva doaluid. Doppe leat golbma lávddi: Váldolávdi, uhcalávdi ja Forum (viesu foajé), doppe lea dasa lassin 2. Gearddis galleriija. Café Sånn lea fiinna deaivvadansadji ovdal ja maŋŋil Kulturviesu doaluid.